"Ma jahtisin Toniot üle aasta," meenutas kultuuriakadeemia toonane juht Anzori Barkalaja. Õigemini oli Barkalaja toona veel kultuurikolledži rektor ning akadeemiaks muutus kool 2003. aastal ehk siis, kui Tamra haldusdirektorina tööle asus. Algul Tamra keeldus. Barkalaja sõnul viidates sellele, et tahab olla lojaalne muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) rektorile. "Ta oli meeskonnamängija, kes viis tööd lõpuni," rõhutas Barkalaja. 2003. aastal said aga EMTA-s mõned suured tööd tehtud ja samal ajal teatas Tonio Tamra isa, pikaaegne Viljandi muusikakooli direktor Kalle Tamra, et soovib pensionile minna. Siis jooksid mõned võimalused ja juhused kokku. Barkalaja läks toonase linnapea Malle Vahtra jutule ning püüdis talle selgeks teha, et Viljandi vajab erilisi inimesi, säravaid isiksusi, ning et koos tuleb Tamra koju tagasi tuua. "Malle Vahtra sai kohe aru, aga ütles, et kõik peab käima reeglite järgi. Et tuleb konkurss," rääkis Barkalaja. Konkursil oli Tamra parim kandidaat. Selleks ajaks oli Tamra juba akadeemiaga sisuliselt seotud, sest ta osales aktiivselt muusikamaja rajamisel. Sel alal oli ta vaieldamatult Eesti tugevaim tegija, sest temas said kokku muusik ja ehitusekspert. "Kõik need muusikamaja loomisel olulised kajad, helid, põrked ..." meenutas Barkalaja. Just muusikamaja luues nägi Barkalaja kõrvalt, kuidas Tamra jaoks hakkas Viljandi muusikahariduse edendamine ühte vakku kokku jooksma. Akadeemia muusikamaja ja Viljandi muusikakooli lähedus, samal ajal päevakorrale kerkinud pärimusmuusika aida loomine ... "Ta nägi, kuidas peab Eesti muusikaharidust rikastama. Ta tõi muusikakooli klassikalise muusika kõrvale pärimusmuusika ja tundis väga hästi muusikalist emakeelt," kirjeldas Barkalaja. "Ta tõi enda kõrvale uusi inimesi, kes andsid järgmise tõuke. Tema antud impulss on olnud nii võimas, et sellega liigub akadeemia veel mitu inimpõlve." Barkalaja sõnul on ääretult kurb, et selline võimekas inimene sedavõrd noorena lahkus, kuid tema panus on sedavõrd võimas, et akadeemia või muusikakooliga seotud inimesed tunnevad seda veel väga kaua. "Ta ei lahku meie eludest veel nii pea. Kui inimene annab endast nii palju, siis see jääb teistesse inimestesse alles ega kao kuhugi." Barkalaja sõnul lõi Tamra korraga muusikakooli ja akadeemiat juhtides tugeva sotsiaalvõrgustiku veel enne, kui see sõna välja mõeldi. "Ta oli tohutult mitmekülgne. Ta nägi korraga suurt pilti ja visiooni ning oli samal ajal detailides lausa pedantselt täpne." Olles korraga muusik ja ehitaja, pani Tamra aluse ka ühele akadeemias Barkalaja andmetel seniajani kasutusel olevale lahendusele: igalt administratiivkohal töötavalt inimeselt eeldatakse, et ta tegeleks vähemalt ühe kunstisuunaga, mida akadeemias õpetatakse. "See paneb sisuliselt teemadele mõtlema ja tekitab harmoonia," arvas endine direktor. |