Alo Mattiiseni 1985. aastal kirjutatud risotooriumi ehk nalja-oratooriumi “Roheline muna” kooripartii õppimine on hõivanud sel hooajal suure osa Jõgevamaa gümnaasiumi segakoori ja Palamuse segakoori Kuus Õuna proovide ajast. Kahel kooril (mõlema dirigendiks on Maret Oja) on nüüdseks seljataga ühine proov Jõgevamaa gümnaasiumis ning esimene kokkuharjutus orkestri ja solistidega, mis leidis aset 16. jaanuaril Tartus Tiigi seltsimajas. Dirigendipuldis seisis seal Jõgevalt pärit noor dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant Mai Simson, kes hakkab risotooriumi juhatama ka Alo laulude kontserdil.

Risotooriumi ettekandmiseks on vaja kolme solisti. Kui Miljonäri rolli ning Aedniku/Aborigeeni/Jakuudi kolmikrolli oli võimalik kutsuda Peeter Volkonski ja Hardi Volmer, kes laulsid samu partiisid ka teose esmaettekandel Tartu 12. levimuusikapäevadel, siis Miljonäri naise rolli tuli uus laulja leida, sest partii esmaettekandja Silvi Vrait tegutseb nüüd juba taevastel kontserdilavadel. Kolmest kandidaadist otsustati Tallinna Linnateatri näitleja Hele Kõrve kasuks.

“Küsisin Peeter Volkonskilt, kes on ka “Rohelise muna” teksti autor, keda tema Miljonäri naise rollis näha sooviks, ning tema kindel vastus oli, et Helet,” ütles Maret Oja. Ka Maret Oja ja Mai Simson olid Hele poolt, kasvõi juba sellepärast, et ta on pärit Jõgevalt, Alo Mattiiseni sünnilinnast.

Innustust ja julgustust

Ühisproovi tagajärjel said koorid Mai Simsoni ja Maret Oja sõnul innustust ja julgustust, et nad saavad koos orkestriga esinemisega hakkama: varem nad seda ju proovinud pole. Proovil ilmnes paraku ka see, et vaatamata suurele ülekaalule “elavjõus”, ei suuda koorid orkestrist üle laulda. Nii et küsimus, kuidas koorid publikule kuuldavaks teha, vajab veel lahendamist.

Igatahes oli kooril, orkestril ja solistidel huvitav üksteisega tuttavaks saada. Järgmine ühisproov toimub mõne nädala pärast Jõgeval.

Mõte kanda tänavustel Alo Mattiiseni muusikapäevadel ette risotoorium “Roheline muna” tekkis Maret Oja sõnul mulluste muusikapäevade ajal. Idee sai alguse vestlusest dirigent Raul Talmariga, kes on “Rohelist muna” kunagi segakooriga Noorus esitanud. Kindlama kuju võttis plaan 2015. aasta popkooripeol, kus tuli Big Band Tartu vaimse juhi Toomas Petersoniga jutuks, et nemad on “Muna” kunagi selgeks õppinud.

“Mattiiseni risotooriumi kavvavõtmine tundus hea idee, sest ühest küljest on see teos jabur, teisest küljest esitab see kooridele ja dirigentidele hea väljakutse: meist keegi pole nii ulatuslikku teost koos solistide ja orkestriga ette kandnud,” ütlesid Maret Oja ja Mai Simson.

Kohalike jõududega

“Rohelist muna” on Alo muusikapäevadel tegelikult ka varem esitatud. 2005. aastal kandsid selle näiteks koos Volkonski, Vraidi ja Volmeriga ette segakoor HaleBopp Singers ja Tartu Junior Bigband. Küsimusele, miks otsustati seekord kohalike koorijõududega hakkama saada, vastas Maret Oja naljatamisi: “Sest nii on odavam!” Ent jätkas siis tõsisemalt: “Tegelikult soovisime ka tavalisele kooli- ja tavalisele maakoorile teistsuguse repertuaari esitamise ja orkestri saatel laulmise kogemust pakkuda.”

Maret Oja sõnul ei olnud kooride entusiasm esialgu ülemäära suur. Ent nüüdseks on Mattiiseni suurvorm mõlemale koorile meeldima hakanud.

“Juba Tammsaare ütles, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Ja armastus ongi tulnud! Nüüd kuulatakse näiteks vahetundide ajal gümnaasiumi koridoris täitsa vabatahtlikult “Rohelist muna”,” ütles Maret Oja.

Tänavu möödub Alo Mattiiseni sünnist 55 aastat. 4. märtsi kontserdil kantakse peale “Rohelise muna” ette ka tema viis isamaalaulu. Neid juhatab Maret Oja.